Kõigile senistele lugejatele teadmiseks, et kirjutamas nüüd emakaru st, et blogil on uus valdaja ja perel on uus perekonnapea, poolametlikult siis said muutused kindla põhja alla just täna.Ja ütlen kohe, et kirjanikukvaliteedi jätkumist ei luba, aga lasteteema jääb ilmselt ikka peamiseks ;) Sekka mõtteid elust ja valikutest, mida saab olema eeldatavalt üsna palju. Kuna lugejate täpset koostist ei tea, siis siit üleskutse - andke endast julgelt teada. Sihtgrupina kujutlen peamiselt neid olulisi inimesi, kes on kaugel, aga keda ma tahaks hoida meie tegemistega kursis. Aga oodatud on kõik heatahtlikud lugejad. Pahatahtlikud - kõsss.

Täna said tehtud mitmed otsused, mis on mitu nädalat õhus olnud ja selgeks sai, et lahkume sõpradena, lapsi kasvatame ühise rindena, täideviijaks jään üldjuhul mina. Kuna minu kõrvalt lahkus mu mees ja samas mu parim sõber, siis saab päevik nüüdsest mu mõtete panipaigaks, sest parim sõber ei saa oma kohuseid enam täita. Ja tegelt on see muidugi raske ja kurb ja ...

Aga meie abielu parimast tulemusest kahest jõngmannist võin rääkida ja kirjutada lausa tunde. Hetkel mõlemad ikka veel tõbised, ehkki reaalseid ravitavaid haigusepisikuid pole tuvastatud, võibolla ongi ka psühhosomaatilised põhjused. Igatahes olen olnud pikemat aega üsna kodune ja sellele ei paista veel lõppu. Aga emaks olemise tähendus on oluliselt avardunud, sest ma olen isegi avardunud ja ennast tundma õppinud. Nagu ikka - mis ei tapa, teeb tugevamaks.

Tutvustan siis lühidalt oma põnne, kellest edaspidi loodetavasti palju juttu hakkab tulema (jätkuna varasemale loomulikult).

Kaarel - Karlutt on 10 kuune poisipõnn, kes väiksest hädisest pilusilmadega unimütsist on kasvanud pikaks ja üliväga painduvaks mehehakatise hakatiseks, kelle suurim eesmärk on vabadus. Vabadus on oluline söömisel, tissimisel, mängimisel ja süles olemisel. Ühesõnaga, ei taha kui teie tahate ja nii nagu teie tahate, tahan ise ja omamoodi. õpib ahvikiirusel õe järel kõike tegema, ka autoga virutamine õele suures vihahoos on selge. Üldiselt tegemist on meeletu aktivistiga, kes teab selliseid sõnu nagu emme, tadaa, anna, nämm nämm ja saab aru palju rohkematest. Vaieldamatud lemmikud on kass ja issi.

Kaisu Ann - Lotte, Väikevend, Pipi, Väike nõid ja palju muid alteregosid elab ühe väikse kolmeaastase tüdruku sees, kelle peamine eesmärk mängides on kehastada mõnda olulist multika või jututegelast. Talle meeldib mängida ka üksi väikeste miniloomade ja nukudega, siis on tema kõigi nende eest rääkimas. Muidugi on mõnus multikaid vahtida või arvutis joonistada mängida, aga neid üldjuhul piiratakse. Lastelaulud on head saatjad kiikumisel ja ronimisredelil turnides ning vennat on mõnus tõsta, kõndima sundida, kinni püüda, kallistada ja muul moel temast häält välja meelitada. Kaisuka peamiseks relvaks on verbaalne võimekus ja taiplikkus. Ühe näitena võiks tuua emme lohutamise: "sa võid küll vihane olla", peale seda kui olin seletanud talle tunnete olemust ja julgustanud neid väljendama. Talle meeldib praegu väga tema sõber Tiia Triin, kes on kahjuks kaugel ja teda ei saa nii üldse kamandada istuma, astuma ja tahatuppa järgi mõtlema.

Aga mina, kes mina siis olen? Lihtne on öelda, et ma pole poeet ja ma pole suurem asi romantik ega suhteteadlane ja mida kõike veel, mis praegu oleks väga aktuaalne olla. Ma arvan, et see kes ma olin, ma enam varsti ei ole, näiteks sõltuv armastusest ja arg suhtleja. Ka jääb vist ära võimalus olla kohanev. Aga siiani ja edaspidi püüan ma ikka olla aus ja empaatiline ... ning lugeda ja kokata meeldib mulle ka :D Ja muidugi tantsida ja rattaga sõita ja palli mängida ja veini juua ja maailma arutada ning saunatada. Olen siuke standartne eesti naine, kes on alles kohanemas vabadusega ning eneseleidmisega.

Tagasi reaalsusse ja igapäevaste tegemiste juurde juba homme, täna poen oma väikese sehkendaja kõrvale ning mõtlen välja kõik need asjad, millest lootmine ei ole keelatud.