Kaarelpoiss oli eile aktsioonis. Ajas mind autoga ringiratast mööda maja taga. Kolm täistiiru tegime vähemalt mööda tube kui ta viimast välja pannes üritas mind tuletõrjeauto alla ajada ise naerust puksudes. vahepeal suutis ainult kass teda hetkeks peatuma sundida. Viiu käest sai ta eile paar kriimu käe peale kui käis kiisut kiusamas aga see poisijussile eriti kauaks ei mõjunud. varsti luuras juba taas samasuguse huviga looma.

Eile õhtul tahtis KaisuAnn kangesti minu voodisse tahatuppa magama jääda. No ja jäigi. Rääkisin talle Lote juttu ja jäi põõnama. Öösel enam ei köhinud, küll aga ärkas 3-4 korda ja jõi iga kord pool tassi vett, potile ei tahtnud. Mille tagajärjeks oli muidugi see, et hommikul 5-6 ajal pidime vahetama voodilina ja KaisuAnni pükse.

Täna lõuna ajal käisid lapsed arstil. Kaarli kaaluks mõõtis tohter 9,5 kg. Pikkust ei mäleta. KaisuAnn aga pidi ikkagi verd lõpuks andma. Täielik paanika. Ega muidu ei saanudkui kui ma selle esimese sutsaka ajal pidin tal käsi kinni hoidma. Aga kui see 2 sekundit oli möödas siis rahunes tips kohe maha ja vaatas huviga kuidas tal veri mööda kõrt topsi voolab. Ise seletas kogu aeg kõrvale, et "pärast paneme plaastri peale ja ära enam ei võta. Ja külma vee alla ka ei pane. Ja siis on plaaster peal ja ära ei võta." See mantra rahustas teda kuni ühel hetkel tuli ta kohutavale mõttele: "Aga mis siis saab kui plaaster ise ära tuleb?!" Lohutasin teda et siis paneme uue plaastri aga vahepeal näppu külma vee alla ei pane, kindlasti ei pane.