Rollimängijate kokkutulek 2006

See on üks tänuväärt üritus ja läheb iga aastaga üha paremaks :) sularõõm on näha inimesi keda pole igavikujagu näinud.

Jürka ja Krafuga sai maast ja ilmast lobiseda, söök hilines a neil oli igavene hunnik igast head ja paremat kaasas + veini ja lasime hea maitsta. Koosviibimise teema oli robotite õppelaager ja seal oli paar päris vinget kostüümi. Üks oli Teknobot – muidu oli robotiks maskeerinud a selja külge olid kõlarid kinnitatud ja vööl oli pleier ja ta kepsutas mööda tantsupõrandat ringi ja oli DJ. Kui ta ise ära väsis siis sai ta eemaldatud seljaosa keset põrandat pandud ja seal ümber trallitud.

<>
Tantsupõrand: Jürkal ja Krafinnal oli nagu alati terve hunnik lahedat ja (minu lolli jaoks) uut muusikat kaasas. Kõik enda 1000 lugu on ammu nii 100 korda läbi kuulatud ja siis on lausa lust kui praktiliselt õhtu läbi tuleb igast head asja ja vaid mõni üksik lugu on tuttav. Kõigile see muidugi nii ei tundunud, eriti Sentiusele vist, sest tema oli see kes kõige tihedamini käis ja üritas mu muusikaelamust paigast ära kruttida :D Eks gootiinimeste muusikamaitse erineb vist jah mingil määral muust helimaailmast. Nii et üks ja sama artist väga järjest esineda ei saanud, ikka juhtus puldi juurest järjekordne huviline läbi käima ja oma lemmiku järgmiseks pleilisti torkama - väga hea süsteem minu meelest - eriti kui huviliste muusikamaitse minu omaga kokku läheb :D A kui sentius vahepeal lausa miski disopala pani siis põgenesin küll sauna.

Saun: Leili polnud alguses nagu ollagi aga see-eest oli seltskond mõnus ja juttu oli nii palju et isegi kui kõik korraga üritasid kõigiga korraga rääkida ei saanud jutt otsa. Vahepeal paisus kära nii suureks et ausalt, mina pole varem küll saunas sihukest laadalärmi kuulnud :D aga see oli aint vahepeal kui kõik eriti hoogu läksid :D Kui saunas jahe hakkas tunduma aga välja veel minna ei tahtnud, siis oli vahepalaks õues olev suur puust pali või tünn, sihuke väiksema basseini mõõtu kuhu sai hüpata nii et külmast kangeks võttis. Tulistvalu lavale tagasi hüpates sai siis mõneks ajaks tõdeda et ega lava peal nüüd nii külm ei olegi kui seal tünnis. Aga kui vesi kerisel juba päris üle ääre hakkas loksuma ja õlugi (minu alkoholivaba ja Jamaica alkoholiga) läks käest kätte liikudes pigem jahedamaks kui soojemaks siis kolis rahvas ajutiselt tantsupõrandale kus kepseldes sooja sai ja laua äärde kus vein (krafu ja guru jagu) sooja andis. Ja polnud hirmugi et keegi oleks unustanud vahepeal puid alla viskamas käia – vahepeal oli ahju ukse taga pigem järjekord, vaene ahi ei suutnud seda puukoormat kuidagi ära seedida mis soojaihalejad sinna toppida üritasid. No ja niipea kui tekkis lootus et saunas leilijagu sooja õhku on siis roniti lavale tagasi.

Häid kostüüme: Minu lemmik oli muidugi ülalmainitud "Teknobot" kui kõige praktilisem bot. Aga häid kostüüme oli veel: Paljasjalgse "UltraPenetrator 6000" oli täiesti nagu T 1000 "Terminaatorist". Pealaest jalataldadeni hõbedane ja voolav. Ei silmi ei suud, ainult üle kere liibuv hõbedane kangas. Tema vastand oli Jamaica kui kõige kandilisem ja arhailisem bot, pappkastid olid hõbepaberiga üle tehtud ja peaks ja kehaks pandud. Väga populaarne kostüüm - kuna ta oli kerge eemaldada ja selga panna siis käis ta peast pähe ja seljast selga. Vahepealne variant oli Irve kostüüm "Megatron-X"- sellest multikaseriaalist mille nimi mulle ei meenu aga roboti nimi oli Bender - selline väänduvate torujate käte-jalgadega ringivetruv isend.Heade kostüümide loetelu ei saa aga täielik olla kui ei nimeta ära teist praktilise väljunduga robotit: kingalusikal baseeruvat seljasügajabotti "Suvaline Lahtine Jublakas" :D lihtne on geniaalne :D

Kokkuvõttes: Järgmine aasta jälle!

Kuna Jamaica ei tundnud just suurt vaimustust oma arhailist botikostüümi tagasi koju vedada siis kauplesin selle meie kostüümilao jaoks omale. Kodus oli Kaisukas alguses selle üle hirmsas vaimustuses, pani omalegi selga aga mingil hetkel tuli hirm peale kui ta mind selles nägi laulmas lugu: "Konstruktor Mati isaks mul, mina olen robot" ja lühikest tantsuesitust. Pärast seda kartis botikostüümi nagu tuld, nii et ma viisin selle silma alt ära verandale. Pärast läksima Kaisuga õue puid tooma a niipea kui ta silmas Õudustebotti nurgas hõbedaselt säramas läks tüdruk vaat et hüsteeriasse ja tormas nuttes tuppa tagasi - ja rohkem ta oma nina toast välja ei pistnud kui alles õhtul saunaminekul kui küsis veel kolm korda üle, et kas ma olen ikka kindel et viisin roboti ära kaugele garaazi.

Karlutt robotit ei kartnud - pigem kartis robot teda. Tüübil oli kindel plaan kogu hõbepaber boti kere küljest lahti kiskuda. Veel üks põhjus kostüüm kaugele ära peita.