esmaspäev, november 13

Laupäeval askeldasin kodus. Helbe oli perekoolis, ma siis asjatasin minidega. Karli oli eelmisest õhtust külas, ma siis üritasin sauna teha ja seal käia (reede käis ülejäänud rahvas, ma sinna ei jõudnud). A sauna sain alles siis kui Anne ka tuli millaski ja pool minivahti üle võttis. Remo ja Kaisa astusid läbi. Remo rääkis oma vanglaametniku elust, ütles, et nägi ka lõpuks esimese laiba ära, veeniläbilõikaja ja teise ka - ülespoonu. Siis kõneles esimesest öisest vahikorrast. Päris huvitavad lood tal, mul hakkas ühe jutu idee kohe nende peale liigutama :) Õhtupoole hüppas veel kiirelt läbi, käis ka saunas lobistamas.

Laukas oli lauba peale üheksat paranoiaõhtu. Vares korraldas mängu. Ta polnud eriti reegleid lugenud ega endale maailma selgeks teinud, seiklustki polnud välja mõelnud. Seepärast esimene tund kulus sellele et ma katkestasin teda pea iga lause järel ja parandasin, andsin vihjeid, nõustasin ja seletasin reegleid ja maailma tausta. Siis tegime teepausi. Seejärel alustasime uuesti algusest peale ja volaa – päris äge mäng tuli. Kui vares endale reeglid ja maailma selgeks teeks ning mingi seikluse ette valmistaks, saaks temast väga hea DM. Ise kaotasin kolm klooni, neist esimese puhul sooritasin suures hädas vabatahtliku enesehukkamise ja viimase hukkas Raal. Ise sain steffi ja träguni tegelased korra aurustatud. Missiooni isegi täitsime ära. Nalja sai kõvasti. Koju, loomad sööta, uni kell 3.


Pühaba isadepäev. Sain magada päris pikalt. Päeval asjatasin lastega, Helps keerles köögis. KaisuAnn oli kogu päeva printsess. Ta leidis mänguasjakastist krooni ja kuna viimased õhtujutud on olnud igasugu printsidest ja printsessidest siis mina olin prints ja tema printsess. Kaarelgi sai vahepeal õnne osaliseks prints olla.

Helps tegi lasanjet (mmm) ja meekooki (topeltmmmmm). Veiniks oli Cato Negro. Õhtul oli uhke laud ka. Kaarel, kes mul süles istus oli muidugi nagu väike põrsas. Tahtis kõike mis käeulatusse jäi. Et tal tegevust oleks siis andsin talle leivapuru lauaveerele mida ta usinasti pihuga sisse ajas. Suurem osa maandus muidugi põrandale, nagu ka tema taldrik ja lusikas jne. Pärast sai lasanjejäänukeid mu taldrikult näppudega roobitseda. KaisuAnn suur tüdruk sai eraldi tooli ja ninaesise aga talle ei meeldinud teps et tema on suur tüdruk ja Kaarelpoiss saab titat teha ja minu süles istuda. Niikaua ta jorise ja vingus nagu põrsas kui kolisin Karluti vanaema sülle ja Kaiss sai ise tita olla. Läks poisiga isegi vaat et kaklema et tema joogitopsi saada. Helps võlus siis teise titade joogitopsi ka välja. Pärast seda oli printsess KaisuAnn roosa ja rahulik. Ega ma päeval eriti midagi söönud ei olnud ja seega sõin vist samapalju kui kogu ülejäänud seltskond kokku. A vähemalt võisin öelda et on isadepäev ja teoreetiliselt tohin siis ahmida palju jaksan.

Papsi juurest unustasin läbi minna ja helistada. Hommikul oli isegi meeles aga Karlutt on saanud kombe et hommikul roomab ta üle minu aknalaua juurde ja õngitseb sealt telefoni ning libistab selle siis mingi aja pärast sujuvalt voodi ja seina vahelt voodi alla. Voodi on meil aga nii suur, et kättesaamiseks pean tervenisti ise ka voodi alla ronima. Telefoni õngitsesingi alles kunagi õhtupoole välja ja selle aja peale oli juba helistamine meelest läinud. A muidu on KaisuAnn saanud endale austava ülesande issi telefon hommikuti välja tuua. Talle meeldib väga mööda aluseid vongelda.

Paps kukkus vahepeal kokku. Tal südameklapp laseb läbi ja on opi järjekorras ja nii kui ta veidi rohkem õlut libistab nii lööb vererõhu sassi. Tavaliselt joob ta pudeli päevas a too päeav vist kolm vähemalt. Ja loomulikult seda kõige kangemat. Tõnur leidis ta köögist.

Mammi vajus ka voodis istudes ära. Vajus pikali ja "magas" kolm tundi, nii et paps ei suutnud teda üles äratada. A paps ei oska moblaga välja ka helistada.

Õhtul siis läksid külalised ära. KaisuAnn aga läks isegi vanni krooniga ja kui see poleks padjal ette jäänud siis oleks sellega kindlasti ka magama jäänud.

Kommentaare ei ole: