Kaiss on meil titake. Hirmsasti tahab olla väike ja abitu, ei ta oska käia (peab sülle võtma) jne. Vahepeal imeb isegi lutti. Kuskohast ta selle peale on tulnud ei tea - kui ta ise pisi oli siis ta lutti ei imenud, me ei harjutanudki, ta oli ju tissilaps. Karlutt samuti ei tarvita lutti. Aga olemas ta meil oli, keegi kinkis - mänguasjade hulgas vedeles. Nüüd imes mõnuga.

Täna hommikul KaisuAnn ronis Kaarli hälli. Kaarel, kes sealsamas ringi roomas ei jäänud ka võlgu, ajas ennast hälli najale püsti ning kiigutas pisiõde, ise naeris nagu kajakas :D meil nüüd suur vend ja pisiõde. Kaarlel ongi nüüd avastanud püstiajamise maailma - isegi mähkusi vahetas Helps tal vahepeal kui poiss hälli najal püsti seisis. Selili ei kannata suur vend enam sekunditki olla.

See oli hea, et kui hiiretips vahepeal mingit ingliskeelset juttu kuulas siis ütles, et: " Näe - pudikeel, ma oskan ka pudikeeles rääkida." Väga keeruline on talle selgeks teha et mõned suured inimesed ei oskagi inimese moodi kõnelda vaid ainult pudikeeles räägivadki. Ja et see on teistsugune pudikeel kui see mis titad kõnelevad.