Kell on veerand kolm. Rõngassärk on kantav. Päris valmis veel ei ole, üks päev tööd kuluks veel ära, sihuke iluravi, aga lahingusse minna juba kõlbab.

Homme öösel algab lahingutegevus. Üritan end siis selleks välja magada. 5 tunnist mis Kaiss mulle võimaldab peaks ju küll olema, eksju :) sest ma võin kindel olla, et hiljemalt pool kaheksa kõlab: "Valgeee! Väljas on valgeee!" :D

Unemuusikaks: Cranberryes - "Zombie" mhm, see ma olengi ;) ups lugu just vahetus, nüüd on sama bänd aga "Dying in the sun". Just see mind homme töö juures ootabki :D Aga mis seals ikka, suur töö sai tehtud. Projekt "Rõngassärk ühe nädalaga" töötab küll. Nüüd pole muud kui: "Lahinguväljal näeme, raisk!"

Hüva, ärge laske mind klaviatuuri kallale kui väsimusastet tuleb atmosfäärikihtidega mõõta :D

A tuju on ikka jube hea ja magada jälle ei viitsi aga ma lähen ikka, tunnen igatahes et ilma enam ei saa. Ah jaa, vahepeal on kõlanud kaks teemasse minevat laulu: Konnasvenna "Depressiiv-maniakaalne psühoos" ja Metallica "Nothing else matters". Just nii ma end hetkel tunnengi. Ja parasjagu on jõudnud järg just selle lauluni mis peabki magama minnes kõlama: Alumiiniumi "Prozac". Minu lemmik. Ööd.

tule
mu valgus on soe
eile homme ja täna
mulle miski ei loe
tule
ma kannan su ära

tule ja võta mu hing
enne kui homsest saab täna
varjud otsivad sind
sina ei lase neid ära