Kell on öösel kaks ja lõpetasin just rõngassärgi allääre tegemise. See oli ilge ponnistamine, sest asi oli kuskil keskel kiiva läinud ja et seda nüüd välja ajada...ma olen vist ise ka rõngaste nägu juba. Praegu kui vaatan siis näen ka rõngaid silme ees ujumas. Uni on jube aga nagu taustaks mängiv "Kino" laulab: Notš, ten, spat len. Kuidagi uniselt mõnus on olla. Öö ja pimedus on lahe ja Kino on lahe :) Tegelt läheks praegu hea meelega kuskile kolama, Linnumetsa näiteks. A homme on tööpäev ja ma olen jälle miljon ööd ainult 5-6 tundi maganud. Mingil õhtul tõsi küll kukkusin varem ära, üleeile või? Panin poissi magama ja kui Helps meid leidis siis junts oli põiki oma voodis ja lobises omaette, mina magasin kõrvalvoodis. Siit moraal - ei tohi voodi ligi minna see mõjub unerohuna.

Hüva, ma olen juba loll valmis, aeg siiski suigatada.

P.S.

Tegelt mulle meeldib ilgelt magada aga ainult siis kui ma tean et magan - siis oskan selle üle rõõmustada. A mis kasu sellest on kui niipea kui pea padjale panen vajun musta auku ja teen silmad lahti selle peale kui Kaisu kisab "Valge!" :D Absoluutselt ei mäleta et maganud oleks :P Mitmed tunnid kõige ilusamat ööd on nagu välja lõigatud, milline raiskamine.

Ei, uni on kasulik ja vajalik. Ütlen seda 10 korda ja küllap jään uskuma.

Olgu, viimane aeg klaviatuur rahule jätta. Häid unenägusid.

Ночь

За окнами солнце, за окнами свет - это день.
Ну, а я всегда любил ночь.
И это мое дело - любить ночь,
И это мое право - уйти в тень.

И свет
Бьет мне в глаза,
И я не знаю, как мне прожить
Следующий день.