24. september, pühapäev, 2006

Tartus Auras. Lagle ja tema minid meelitasime ka kaasa a metsamoor jäi oma kõhulahistajatele truuks ja koju :D Sissesaamisel ootas meid veel üks rõõmus üllatus. Nimelt said kõik lapsed tasuta sisse, nad nii väiksed. Seitse inimest kolme piletiga :)

Lapsed oli üliõnnelikud. Tiia-Triin ja Kaisu Ann ei vajanud eriti mingit järelvalvet. Nemad said enestega suurepäraselt hakkama. Sulistasid aga mööda lastebasseini ringi nagu saarmad. Pirts oli nagu vana ujuja, käed-jalad käisid vahetpidamata ja vett pritsis kahte lehte. Karlutt oli üsna vagane vennike, tema arvas vist et on spaa-s, vedeles niisama soojas vees ja mõnules. Nagu lapsevanemadki. Me KaisuAnniga läksime vahepeal torusse sõitma, see talle hirmsalt meeldis. Lasime miski 4-5 korda alla. Siis, et Helbel ka hea meel oleks läksin Karlutivahti ja suunasin tema torusse. Kaks korda said nad alla lasta siis Kaiss enam ei tahtnud :P Emme oli selline olevus kes torust väljudes ei suutnud kunagi jalgele jääda ja käis koos Kaisuga iga kord tiiru vee alt läbi. Teisel korral kuulutas Kaisu et "aga issiga me ei sukeldunud" ja loobus emme teenetest torusõitjana :P

Pärast kui ülejäänud amfiibinimesed end kuivatama ja sööma läksid, käisime me tipsiga veel korra mullivannis. Talle hakkas seal nii meeldima, et me ei saanud enam kuidagi tulema. Sellest hoolimata, et ta ringi hüpeldes korduvalt "sukeldus". Mängis et on väike nõid ja muudkui asjatas seal. Tema jaoks oligi veepark hoopis väikese nõia teemapark. Kõik oli seal seoses nõidadega :D Siis me Kaisuga ka välja. Seekord ta meeste riietusruumis väga valjult ümbritsevat ei kommenteerinud ja keegi meie pärast põgenema ei pidanud.

Pärast läksime Lagledele külla. Lagle valmistas uut imerooga, austerpelmeene. Need on sihukesed pelmeenid, et kui nad ära praed siis taignaosa on kõva nagu austrikarp aga sisu hästi mahlane. Kahvliga neid süüa ei andnud, samahästi oleks võinud kivi kahvli otsa ajada aga näpu vahelt oli väga mõnus krõbistada. Kiis kõneles uuest kultuuriajakirjast mille sünni juures ta kaasa aitab. Uimerdasime seal kuni õhtu kella kaheksani ja kui lapsed enam kuidagi ei suutnud silmi lahti hoida asusime koduteele. Lapsed jäid mõlemad pea kohe magama. Kaisu veel alguses tükk aega ikka usutles, et miks Tiia-Triin kaasa ei tulnud ja kas nad ikka meile külla tulevad. Siis pani pea mulle sülle ja jäi pea momentaalselt magama. Sama aga karmim seis oli kuulu järgi Kiisakojas. Kui Helps käis veel korra tagasi oma rahakotti ära toomas siis TT kisas nagu ratta peal Kaisuuuuuuuuuuu, Kaisuuuuuuuuuu! Loodan et tema jäi ka varsti magama ja andis oma vanematele teenitud õhturahu.

Ja ega me ise ka kodus ei viitsinud suurt miskit teha. Lapsed voodisse, söötsin kähku loomad ja juba 21.30 viskasime sirevile.