Ja ta syndis. Tuli valja nagu kahurikuul. Vat selle kohta ma ytlen kiire synnitus. Vennikesel oli vist paris siiber selles kohusistumisest. A perepalatit me ei saanud ja seetottu kui kogu arevus oli vaibunud ja ema/laps yhispalatisse koos 4 teise vastsyndinu juurde paigutatud, astusin mina pimeda Tartu tanavatele ja motlesin mis edasi saab. Jogevasuunalised rongid/bussid olid juba koik lahkunud. Kolistasin siis Priistile ja ta andis lahke loa Urus oobida. Teel sinna sain Ghostwizardiga kokku kes muga kaasa tuli. Kohapeal olid Karts ja Balor. Yks ninapidi raamatus, teine arvutis. Lobisesime kuni mingi aja parast rahvas lahkus. Ma lugesin veidi aega aga uni tuli silma ja jain tuttu. Poole kolme ajal kolistasid sisse Ingel ja Necro, asjatasid omaette monda aega, siis Necro laskis jalga ja Ingel jai magama. Mul uni lainud. Siin ma siis nyyd olen. Kell on neli. Yritan uuesti magama jaada aga pia on motteid tais.

Veike junts - kyllap ikke Kaarel ta nimeks saab - kyll ta alles kagises kui oli juba mytsike peas Helpsi voi minu syles. Ei meeldinud talle vist see platsentavaba maailm esimese hooga. A mis sa hadaga teed, ega tagasi enam ei roni, tuleb olla nagu saab ja tunda roomu sellest mis on. 7. marts on ju mammi synnipaev. Nyydsest siis ka Karluti oma. Mammi sai omale igati toreda synnipaevakingituse he/hee. Mul suure arevusega laks meelest mammile isegi synnipaeva puhul onne soovida.

Kaiss jai mammi juurde kui Tartusse tuiskasime. Ma tahan ta nagu naha kui ta veikest vennat naeb. Ja ta vaatab toele nakku, et nyyd pole ta enam pesamuna vaid suur ode. Tavaliselt lahevad tydruku silmad miski sellise yllatuse peale kaks korda suuremaks kui muidu ja kulmud tousevad kuni juuksejuurteni.

Nunee, nyyd hakkab tantsu ja tralli saama. Kui koju jouan, siis on esimene asi kohe Karluti hall kokku panna. Siiamaani ei ole seda teinud, sest pelgasin, et Kaiss ehk omastab selle ja siis on solvunud kui veikevenna sinna pannakse ja tema enam seal kiikuda ei tohi. Peab vaesekese vastu nyyd ekstra tahelepanelik olema, et ta ennast torjutuna ei tunneks ja venna peale kadedaks ei saaks. Oijah.

Niisiis. J.P. Chenet, medium sweet on otsas. Aga und ei paista kuskilt. Laheks kohvi tegema voi ikka prooviks magada. Ega homme kerge paev ei tule... ja ylehomme... ja yleylehomme. Ah, nali. Homme pean suurele pealikule puhkuseavalduse ara kirjutama. Ei tohi ara unustada. Tana niikuinii juba toole ei lainud. Tana oli linnavalitsuses Jogeva sotsiaalsfaari arengukava arutamine kus ma pidin minema. A kyllap Mare sai minutagi hakkama. Ta juba eile ytles, et - juhul kui synnituseks laheb siis ara oma nagu toole naita! Mitte et see mul plaaniski oleks olnud .P