18. jaanuar kolmapäev 2006
Kaiss on haige. Juba mitmes päev palavikku. Kui siin nädalavahetusel Kail ja kompaniil külas käisime siis oli rong nii palav, et tahtis ära tappa. Ju siis tipsi higistas ja pärast sai külma. Esmaspäeval võtsin omale vaba päeva ja olin kodus, eile võtsin pool päeva. Läksin peale lõunat "objektile" ehk siis koju. Täna oli vaja asju ajada ja pidin kogu päeva töö juures õiendama. Kui koju tulin, siis tips oli õige vagane ja õnnetu. Ma läksin ainult teise tuppa riideid vahetama kui ta juba kisa tõstis. Ta polnud peale lõunat und voodist välja roninudki aga nüüd ajas end välja. Siis istus tükk aega mul süles.
Et me ei saanud Raido sünnale minna, siis tuli ta ise meile koos nelega ja tõi papsi ka kaasa. Mammi oli juba siin, tema oligi päev otsa tipsi hoidnud. Ristiisa ei saanud ju ilma ristitütreta sünnat pidada :) Tõid torti ja salatit ja muud näsimist. Aga et just siis hakkas Nanny, siis vaatas kogu pere seda ja me kaisukaga möllasime niisama põrandal. Tal oli lõpuks ikka elu sisse tulnud. Ratsutasime ja tegime niisama töllakusi.
Õhtul kui uneaeg. Siis sai ahi kütte pandud ja vahtisime põrandal kahe vatiteki vahel lesides pimedas toas ahjusuhu. Kaiss puges mulle kaissu nagu koerakirp. Väljas on -25 kraadi aga meil oli soe. Rääkisin talle siis muinasjuttu ja nii mõnus oli, et oleksin võinud rääkima jäädagi. Lõpuks rääkisin järjest neid vist tükki neli ja alles siis tõstsin tipsi tema voodisse (ta magab nüüd oma toas, voodi sai sinna ümber tõstetud). Mõnus. Talv on lahe. Koerte kuudi toppisin ka heinu uuesti täis. Pusle ei pista ninagi kuudist välja kui just väga vaja pole. Homme ma ei kavatse ka tööle minna. Olen "objektil". Istun oma haige tipsiga. Käigu nad kõik kuradile, ilmateade lubas -30 kraadi, ükski terve mõistusega ohver ei tule sinna kolistama. Ja häda talle kui tuleb, ise on idikas, pole ju vastuvõtupäevgi.
Taustamusa: "Lord of the board" by Guano Apes ja "Kогда твоя девушка больна" by Kino.
kolmapäev, jaanuar 18
Tellimine:
Postituse kommentaarid (Atom)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar