6. november, pühapäev 2005

Sain pikemalt magada. Siis pidasime Kaisukaga pühapäeva, sellal kui Helps üritas õppida ja müttasime ringi. Plasteliiniga mätserdasime. Talle hirmsalt meeldis. Kõige rohkem see, et sellest sai teha mida iganes ja väga kerge oli ka kõike ära lõhkuda ja keegi ei pahandanud selle peale. Pealelõunal mürrasin õues. Lammutasin vanu jänesekuudikuid ära, võtsin maha lauda ja maja vahelise aia, sest järgmine aasta peaks laudaesisest ka saama muruplats. Hanede ja Xena kell tiksub viimast hooaega. Askeldasin seal siis kuni pimedani. Tööd on hea teha, siis ei pea mõtlema millelegi muule. Vahepeal küll sadas aga see oli meeleolutemaatiline ja ei seganud, pigem vastupidi.

Pärast tipsi magamapanekut kui laudas sai ka tiir ära tehtud, siis püüdsin Trägunit kätte saada. Tal põrgulisel telefon andis kinnist koguaeg. Ma kahtlustasin, et selle taga on äkki mu maksmata telefoniarve (koguaeg läheb meelest ära) ja palusin msn-i kaudu Liisbetti, et ta äkki saab helistada. Ise maksin kähku oma arve ära. Tal sama jama. Lõpuks tuli mulle meelde, et T-l on kodus ka lauatelefon ning sain ta sealtkaudu kätte. Kell oli siis juba kümne ligi. Põhjus miks tema telefon ei vastanud, oli see, et ta kõneles juba kolmandat tundi oma tüdrukuga. Mingi sooduspakett vms. et maksab vaid esimese 5 minuti eest. Kutsusin Trägunit enda poole, jooma veini ja kõnelema elust ja armastusest. Ta oli nõus, ehkki homme on koolipäev ja ta peab see aasta koolis eriti tubli olema.

Helps üritas õppida aga keris end peagi kerra ja käskis end poole tunni pärast ükskõik mis hinnaga üles ajada. Ma siiski pole küll Herakles, ent kolm katset määratud ajal siiski tegin. Mõttetu. Mitmed tunnid hiljem ärkas ta ise ja asus koolitöid tegema. Milleks ta üldse palub mul end alati äratada, ma ei ole sellest siiani aru saanud. Tõenäoliselt mingi rituaal, umbes nagu öelda head ööd.

Tõin Träguni ära ja istusime kella kolmeni öösel, kuigi vein sai juba kaheteistkümne ajal otsa aga see polnudki oluline. Mõnikord on lihtsalt vaja kõnelda.

Kell kolm helises telefon ja Träguni ema tegi mulle kõrva kurja häält. Oma telefoni oli Trägun ettenägelikult välja lülitanud. Ning siis hakkas mu telefon piiksuma, meenutades, et on aeg minna Kaiss ööpotile panna.

Sealkohal siis päev lõppeski. Ja oli ka aeg, ses töönädala alguseni jäi magada vaid neli tundi.