19-20 november, lauba-pühaba 2005

Kokkutulek

Tore üritus. Sai üle pika aja ka ülemere rahvast näha ja omajagu sai jalga keerutada ning kuulda ka sellist imebändi nagu (ma loodan et jäi õigesti meelde) Zorg. Viimast peaks ka endale kuskilt välja kaevama, tundus selline tore eestimaine Rammstein olevat :P

Kui äratulek oli võtsin Vahuriga ühendust. Tal oli ilgelt hea meel kui kuulis, et tahan tema poolt läbi minna. Koselt Pihla tallu nii tunni-pooleteisene sõit. Doris, kelle sihtpunkt oli tegelt Tartu, tuli kaasa ja oli kaardilugejaks. Mnjaa, igast teeotsast kust võimalik, sõitsime me mööda ja kohalejõudmine võttis hullult aega. Lisaks ei mäletanud ma ise enam täpset teed kaardistamata alal metsade ja põldude vahel talu juurde. Seal sai mitu korda uuesti asfaldile tagasi sõidetud ja uuesti alustatud. Kuni Vilma saime kätte ja ta ütles, et kogu aeg vasakule ja vaade paremale. Siis leidsime üles. Vahur on kõvasti vaeva näinud ehitamisega. Vinge saun ja kelder ja elektri on igale poole vedanud. Maja on ka seest tublisti enam kõpitsetud kui siis kui viimati sai käidud. Dorisel oli selle kohta vaid üks kommentaar: padumaa. Aga ta on ka - tõeline eelmise sajandivahetuse talu. Lahe, just seepärast, et see pole nagu sihuke näitamise pärast, et rohkem suvila, vaid et see on igapäevases kasutuses. Ei mingit ülearust moeeputamist, vaid ainult praktiline värk. Päris, ühesõnaga.

Jutlesime siis mõne aja ja kinnitasime keha, siis käisime kooli juures ära ja tõime sealt vana tahvli (mis oligi sõidu üks eesmärkidest) ja kasti kriiti, mille õpetajad olid ära põlanud ja eurokriite tahtnud jms. Vahur tegi meile ka ekskursiooni mööda kooli. Seal olid Tallinna kunstikooli tudengid käinud seintele joonistamas.

Siis viisime vend Vahindra tagasi koju, valisime tema kasvandusest Kaisukale jänkupoja ning juba kottpimedas kodupoole. Vahur joonistas ka kaardi kaasa, et me ära ei eksiks aga kuna teede ristumiskohtadel puudusid enamjaolt teeviidad, siis suutsime me ikka ühes kohas pöörata vastassuunas kui vaja. Aga öö oli härmas ja ilus, kütust jagus ning tuju oli hea. Poole üheksaks Tartu ja tund hiljem Jõgevale.

Aga roolisistumisest oli küll isu täis. Kella 12 ajal ju sai alustatud.