29. oktoober laupäev, 2005

Oli usin päev. Täna käis R jälle majandamas, saime väliskaablitega peaaegu ühele poole. Piisavalt pika redeli puudumisel jäi üks juhtmeots kinnitamata. See kõige tähtsam - elektriposti otsa. oleks teoreetiliselt ulatunud ka aga siis viimase pulga peale püsti seistes ja hirmsalt upitades. Ei ole aga mingit erilist isu seal küünitada kui tead et needsamad juhtmed millest sa pead ühel varbal balansseerides üle küünitama on 400 elektriühikulised. R lubas pikema redeli vaadata. Kui ta ei saa, siis ma lähen lasen pritsumeeste juures põlve korra maha.

Siis käis Qnn ja nikerdas ülitehnoloogia mu arvutusmasinasse. Muidu sai asjaga enam-vähem ühele poole aga kuna mul puudusid igasugused tarkvaralised plaadid ja muu sihuke nänn, siis lubas ta netist vajalikud daiverid või jumal teab misasjad välja otsida. Muusika ja dokumendid sain igatahes uuele kettale üle kantud ja seepärast on süda rahul.

Siis tõi Oss kaks koormat puid ära nagu sai kokku lepitud ning nendega tegelemine ja mahaloopimine võttis omajagu aega.

Nele vahepeal msnnis et kuule kas te täna papsi sünnale ei tule? Ma ütsin, et tore-tore, hea et homme ei küsitud kas me eile ei tahtnud tulla. Aga kuna mul olid kõik ülalloetletud asjamehed korraga majas askeldamas ja helps+kaiss ka veel tõbised ja ämm-äi ka majas askeldamas, siis ütlesin et uvõ bankrot, täna jääb vahele. Mille üle Nelel oli hea meel, sest ta ise siis ka ei läinud ja sai oma lõputööd teha. Paps tuli seeaegu ise meile ja leppisime kokku, et järgmine nädal teeme suurema jämmi.

No õhtu mööduski arvuti uut sisu paika pannes.

Kaiss oli ka hirmus asjalik aga tema sabotaazi maandamiseks sai talle sokutatud üks kaido antud hiir, mis nägi välja täpselt samasugune kui meie arvuti oma. Nii ta siis plõksiski seda heas usus, et just tema tegevus on see mis ekraanil pildid liikuma paneb. Sinna juurde veel tema isiklik ilma juhtmeta klaviatuur ja sain üsna rahulikult omi asju ajada.

Tips va hull läks magama alles poole kümne ajal. Aga siis jäi ka nagu kott. Kuigi ta jääb alati nagu kott magama.

Pärast istusime ja arutasime mis pisipoisile nimeks võiks saada. Mulle meeldisid sellised variandid nagu Tume, Kare, Karu, Kõu, Öö, Maru, Aopelg (no seda viimast ma aint Helpsi narritamiseks :P ). Helpsi variantidest jäi meelde Tõru ja Mesi. Kuigi tegelikult kisub vägisi mõne vanaisa nime kanti vist. Aega on veel.