1. september 2005, neljapäev

Helps ja Tõnur läksid täna Tartu tohtrite manu. Mina viisin pisitipsi mammi juurde enne tööd. Tõnurile tõi paps kellegi käest tänapäeva viimase sõna järgi futukepi. Ta otsustas siis, et hoiab raha kokku ja läheb bussiga ja muidugi ajas segi Raja tänava ja Ravila tänava ja tegi vist kolm tiiru bussiga linnale peale enne kui takso võttis ja lasi end kohale viia.

Helps sai Kaisule pidukingad ja muud riidekraami. Lasi ka juntsust pilti teha, too on nüüd 6 cm pikk ja täiesti inimese moodi. Loodus on ikka imesid täis. Ja eriliselt imesid täis on need kolm tüüpi kes muga ühe katuse all elavad.

Viimasel ajal on tunne, et olen kolme alaealise lapsega üksikisa. Masendav.

Ostsin Kaisukale Entel tenteli ja trika trei plaadi. Omale ostsin cdmp3 pleieri. Enam vähem ainus viis lõõgastuda ongi minu jaoks muusika kuulamine. Aga kuna ma ei viitsi kogu aeg arvuti juures istuda ja lisaks on Tõnur kolmveerand ajast okupeerinud mu muusikakoguga arvuti ning läpakas erilist muusikavalikut ei ole ja ma ei viitsi hakata selle tekitamisega ka jändama, ja Kaisu on omastanud maki ning pole nõus sealt kuulama midagi peale „titta laullude“ ning kui Kaiss imekombel muuga tagaleb, siis kuulab Helps sealt raadiot. Minu jagu oli siis automakk. Neil harvadel kordadel kui ma üksi sõitsin sain end välja elada. Selle tõttu nautisin neid mitmetunniseid Tihemetsa sõite ja tegin kõik mis minu võimuses, et keegi kaasa ei tuleks. Noh, nüüd seda võimalust enam ei ole.

Nüüd õhtul sai spetsiaalselt Kaisukale sauna tehtud, et ta homme oleks ilus ja ponks, sest tal olid juuksed nagu takutuustid. Aga ma ei jaksanud Kaisukat meelitada ja keelitada pead pesema, sest lihtsalt rääkimise jaks oli otsas. Mitte sellepärast, et ma oleks palju rääkinud aga ma olen kohutavalt palju kuulanud. Töö juures peab Mare monolooge, mammil on vist suhtlemisvaegus, Tõnuril ka ja väike tips on ju tõsine latatara aga temal pole mingit vaegust, tema avastab uut ja seda on ainult lust jälgida. Õnneks sai vist Helps aru, et kui ta appi ei tule, siis peab ta homme pisikese põrsaga pulma minema ja jättis lebotamise ja tuli appi.

Pärast kui mõlemad olid magama pandud panin pleieri pähe. Kõrvaklappidega on see hea asi, et kui muusika piisavalt valjuks keerata, siis ei kuule absoluutselt mingeid kõrvalisi helisid, muusika aga tuleb kahelt poolt kõrvadest nii puhtalt sisse, et kõik muu unub. Kui silmad ka veel kinni panna, siis on tunne et ümberringi pole mitte midagi olemas ja mind ennast ei ole olemas ja on ainult muusika.

viska tulle mu nahk
et ei saaks ma minna
kus algavad laaned
ja lõpevad sood