14. september 2005, kolmapäev

Kuna ma olin õhtul tibuka pärast veidi mures, siis unustasin telefoniäratuse piiksuma panna. Ärkasin alles selle peale kui KaisuAnn mulle rõõmsalt kaela langes ning kaissu puges ja kell näitas 7.30. Sisse magasin.

Väljas oli +8 ja vinge külm tuul. Tegin siis laudavärgi ahvikiirusel ära ja viisin Tõnuri ja Krissu koos ehituskola ja liiva-saviga „Nivaga“ Sorti, kus Tõnn pidi Krissu toas mingit remonti tegema. Siis viisin masina tagasi koju, ahmisin midagi süüa ja lippasin tööle. Tuul oli otse vastu ja lõõtsutas päris talvekülmalt aga ma ei hakanud hõlmu koomale tõmbama. Säärane tunne oli nagu oleks jääplokki aeglaselt rindu surutud, tahtsin tunda mis tunne see on. Hiljaks jäin muidugi aga sellest polnud lugu, Mare jõudis veel jupp aega peale mind. Siiski, mulle ei meeldi hilineda.

Pärast helistas Helps ja kurtis, et „Niva“ aku sai tühjaks ja ta ei saa kuidagi autot käima. Ma ei saanud kahjuks abiks olla, sest meil olid parasjagu kliendid kohal. Lõpuks kutsus Krissu Saima ja too viskas tipsid mamma juurde ära ja Helps läks sealt see 2 sammuga haiglasse.

Tööl oli tige päev, rekordarv kliente. Tundub, et tuleb ka järjekordne kohtuasi.

Kuna sadas siis ma ei hakanud koju minema, kedagi seal niikuinii ei olnud ja sõin „Sinu Pubis“. Seal maha istudes avastasin, et olin raamatu töö juurde unustanud. Panin pleieri piisavalt valjuks, et kohalik tümps-radi-tümps-ridi-tümps-ridirii ei kostaks ning soojendasin end peale kehakinnitust niisama teetassi ümber.

Peale tööd läksin koju ja masin tõepoolest ei käivitunud, ent viga ei tundunud akus olevat, sellel oli jaksu küll (mingi aja) aga mootor tegi kuidagi imelikult lappadi-lappadi. Kahe peale saime ta Tõnuriga käima joostud ja läksin tipsidele järgi. Mammi juures selgus, et Helina ja Marek olid kaugelt siiakanti käima tulnud ja sai veits nendega lobisetud. Kaiss oli kuidagi eriti jorr ja kippus iga hinna eest koju, ei tahtnud mind sisse lastagi vaid surus mind kohe ukse peal ringi pöörama. Ma siiski astusin sisse. Helps kõneles, et hommikul oli Kaisukal kaks näppu koguaeg suus. Ei tea kas tulevad järjekordsed paar hammast. Lõbustasin siis tipsit. Koju läksime sordi mõisa poest läbi, ei viitsinud mingites suurtes marketites ringi sabistada.

Kodus ronis Kaiss kohe kiike ja panin talle lastelaulud peale. Tegime Tõnuri sünna puhul jäätisepäeva ja tips limpsis edasi-tagasi vuhisedes oma topsi. Kui tal see juba nii sulama hakkas, et rinnaesisele tilkus, siis tõmbasin aeg-ajalt tal suurema vedela ära ja siis vaatas Kaiss mind sellise solvunud pilguga, et: „Mina näen jubedalt vaeva, et jäätis sulama saada ja nüüd sina teed niiviisi..“

Ma olin seekord mammi arved kaasa võtnud ja maksin nad ära. Seejärel küpsetasin Kaisuga võidu lastelaule üürates veidi lebjoškasid ning siis läksime teleka ees vedelejaid kiusama. Tüütasime neid, eriti Helpsi kuni tipsil pesemisaeg kätte jõudis ja kuna pliidi peal oli vesi parasjagu kuum, siis vedasin talle vanni kööki ja koristasin seal vaiba põrandalt. Vett sai vanni veidi palju ja seepärast vastavalt Archimedese kogemusele sai siis kui Kaisu vanni sisenes, suur osa põrandast märjaks. Ta võttis vanni kaasa sama suure nuku kui ta ise ja loputas ja majandas teisega seal. Minu ülesanne oli lakkamatult vett põrandalt kuivatada ja vahepeal kuuma vett juurde panna.

Siis sai kuivatatud, riietatud, hambad pestud ja keeldutud magama minemast. Kaisu suure kisa saatel suunasin ta siiski sinna ja juba voodis jäi ta üsna ruttu rahulikuks. Ainult, et selle trahviks pidin talle ligi 20 korda järjest „Põdra maja“ laulma, mingite muude lugudega polnud ta nõus. Ma usun, et tõenäoliselt jäi tema siiski enne mind magama aga kindel ma ei ole, vabalt võisin ka mina enne magama jääda.

Ärkasin kell 23.00. Kiire kontroll tagatubades näitas, et telekaklubi magas samuti, kes nii, kes naapidi keras : ) ainult Tõnur oli jõudnud end voodini lohistada. Ma siis lippasin lauta ja sebisin seal oma sebimised ära. Oad hakkavad otsa saama. Tagumine aeg hanede suhtes midagi ette võtta ja nad sügavkülmikusse paigutada. Vana Kalev lubas küll pisikesi kartuleid tuua aga need kui ükskord saabuvad saab kitserahvale keresse topitud, kuniks neid on.

Ilm oli üsna mõnus, soe ja vihmane. Ka tuul oli just paras, et hinge paisutada.

Toas tagasi istusin arvuti taha. Internet on ikka hämmastav asi. Msn eriti. Sa saad kõnelda teise inimesega nagu oleks ta sinu lähedal ja vahepealsed kilomeetrid ja linnadevaheline kosmos tundub selleks hetkeks tühine. Nagu saaks igal õhtul kokku. Kuigi jah, näost-näkku kohtumisi nad ei asenda.

Enne poolt ühte läksin Kaisukat potitama ja siis tõusis ka Helps teleka eest üles. Tal oli suht paha olla ja öökis. Kõneles, et osavad ahjukütjad olid siibri liiga vara kinni pannud ning tagatoad oli enne vingu täis olnud. Sai küll õhutatud aga mingi hais oli ikka sisse jäänud.

Ma koristasin siis köögi põrandalt vannitamiskola kokku ja pesin nõud ära. Helps meelitas Hunti veranda alt välja ja söötsime vennikesel kõhu täis. Sai ka ühe kondi hambusse ning näris seda nagu põrguline. Eks tal ka hambad kasvavad ja kihelevad. Huntit jahtides oli ka Helps märganud öö ilu ja läksime välja jalutama. Sadas üsna tihedalt ning tuulgi oli asine ja õnneks oli alevi tänavavalgustus ööseks ära kustutatud, nii et öö oli pime ja pilkane. Tegime sordi vahel suure tiiru ja siis oma küla ümber ka paar tükki. Pärast toas, kustutasime tuled, istusime köögipõrandale maha, panime Lube ja Kino mängima ja jõime mõne pudeli „Bucklerit“. Magama saime kella 3 ajal.