22. august 2005, esmaspäev.

Üks hetk päevast jäi puudu, võib-olla esimene hommikutund, üks hetk, mille pärast tundub, et magamisest nägin vaid und.

Ärkasin sama väsinuna kui magama heitsin.

<>Tegelikult päevapeale andis isegi tunda, et ma olen puhata saanud. Aga hommik oli uimane. Õiendasin lauda juures ära mida õiendama pidi ja siis peksin rahva üles. Juhatasin nad Kaubahalli, sest osad tahtsid süüa ja teised suitsu ja ostsin endalegi midagi hommikunärimiseks kaasa. Lõuna ajal käisin kodus ja viisin perele suure kotitäie süüa. Panin Kaisule lastelaulude CD peale ja tantsisime pea tund aega mööda kööki ringi. Tõeline lastelaulude maniakk on ta. Nii kui laul on läbi, siis vahib ahastava näoga ringi ja :“Veel, veel!“ ja kui järgmine lugu hakkab, siis naerab nii maniakaalses rõõmuhoos, vaat kukub sülest maha. Kui koju läksin, siis igatahes võtsin vaba päeva. Mingit tööd (peale möödapääsmatute) ei teinud, hullasime niisama Kaisukaga ringi.

Õhtul tegin ka oma asjad kiirelt ära ja kobisin kell 11 magama.