Xena, laudaprintsess

-3, pilvitu, päikeseküllane. Täna oli eriti ilus päikesetõus, pool taevast oli punane. Legolas oleks muidugi leidnud selle peale, et eile öösel on verd valatud aga mida ka haldjarondid päikesetõusudest teavad. Nemad oma võsas näevad seda alles siis kui teistel on päev pooles lõunas.

Eile oli viimane päev maksudeklaratsioone esitada ja oli sellega ikka tegemist. Tegime seda internetis nagu kaasaegsed inimesed kunagi. Esimene jama, se et mul pangakoodid ununenud sai lõuna ajal kontoris käies kenasti lahendatud. Järgmine, see et masin ei tunnistanud ühtegi Helbe sissetulekut ja väljaminekut, sai peale pooletunnist madistamist ära klaaritud. Ma olen muuhulgas ka FIE ja üritasin siis Helpsi pealekäimisel ka mingeid kulusid sinna üles tähendada aga delaratsioonideemon keeldus uskumast, et ma FIE olen. Ja ei jäänudki uskuma. Kontrollisin veel mingi imetabase X-tee kaudu mis peaks olema e-riigi vundament aga ka see ei leidnud minu kohta miskit. No lõingi lõpuks käega, kui pole, siis pole, saaks selle jama juba kaelast ära. Hiljem Helbe ema Anne helistas, et ta olla maksuametis küsimas käinud ja nende paberite järgi ma ikka olen ettevõtja ja proovigu ma seal veel seda ja teist veel soperdada, muidu panevad äkki maksupetturiks veel. Aga siis tuli see tallevärk peale ja ma unustasin lõpuks ära. Alles nüüd logiraamatut kribades tuli meelde.

Noh, deklaratsiooniga ühel pool, läks Helbe Viiut loomaarsti juurde viima. Mina panin Kaisu magama. Tagasi jõudes oli Helps sutsu kriimustatud olekus aga ütles, et ilmaasjata süüdistasime Kaisut kassile kehavigastuste tekitamises, sest see laik olla hoopis mingist nahahaigusest. Viiu sai paar süsti ja kõrvarohtu. Helps läks aga tagasi loomaarstile raha ära maksma (eile tuli lõpuks palk ära), sest kassiga maadeldes ei olnud tal võimalust automaadi man käia. Ajasin musile siis jalgratta talvekorterist välja ja sättisin sõidukõlblikuks.

Mina läksin tuppa Kaisuvalvesse. Äkki aga tormab linnast tagasi jõudnud Helbe sisse, ise keksib kui varblane erutusest ühelt jalalt teisele ja lausa väriseb põnevusest: "Tall on sündinud!" Ta oli ratast ära pannes kuulnud uut imelikku määgimist ning vaatama läinud. Seisidki seal kolmekesi reas ja vaatasid talle lambanäoga vastu. Kitseke oli poegimisega ise hakkama saanud. Nüüd hakkas meil kiire. Esiteks viisin Siku lauta, juba ammu talle valmisehitatud sulgu. Järgmiseks tuli udar puhtaks pesta ja sealt vahakuulikesed eest lüpsta. Ning siis tall nisa otsa panna. Teoorias on see kõik kena ja ilus jutt muidugi. Tegelikult ei olnud kitse-ema selle kõigega nii nõus ühti ja ma pidin tema taguotse vastu sulunurka sättima ja teise käega hoidsin rinna juurest kinni. Ja nii siis õiendasin seal ühe käega. Kusjuures kitse-ema väsis vahepeal ja viskas kõhuli aga kus sa siis seal kõhu all toimetad. Nii möödus jälle tubli pool või veerandtund aga tehtud see kõik sai ja hea tunne oli kui Laiguke lõpuks häälekalt matsutas, turtsus kui piima ninna ajas ja edasi lutsis.

Kirjeldan siinkohal ka kiirelt tema välimust. Üldiselt võib teda pidada sebraga kauges suguluses olevaks. Pealahi on valge, siis ülejäänud pea, välja arvatud valged kõrvad ja koonuots on süsimust, siis esijalad on põlvedest allpool taas valged. Ja selja-kõhuosa on valge ja taguots jälle must.

Kuna kitsekese tagumik oli päramistest verine, siis sain endagi käed verega kokku. Aga see oli hea veri :) Kitse-emale mõtlesin nimeks panna, kangelasema nagu ta on, Xena, laudaprintsess.

Aga tall ja kass polnud ainsad, kes tähelepanu nõudsid. Nuki va põrguline oli kevade tulekuga suutnud endale jälle 2 ussiauku väljaspoole aeda pääsemiseks tekitada ja töllas ümbruskonnas ringi, sealhulgas ka mööda põlde ja oli mudane kui kurat. See oleks veel väike nali olnud aga ta saatan käis möödakäijaid kollitamas-näksamas. Põmmisin siis tema auke vahepeal kinni.

Kui Kaiss õue tuli, siis käisime Sikku lohutamas ja söötsime talle pool leiba sisse. Ka Kaiss, kes alguses küll pelgas, sest sokk oli ju teda eelmine kord hoolimatult leiba haarates näksanud julges lõpuks taas teda sööta ja lõpuks said nii sõbraks, et tipsi paitas ja sügas sarvekandjat habemest.

Tegelesin ka õue peal lumehävitustöödega. Täpsemalt loopisin Kaisu liumäe laiali, sest see oli vormituks hunnikuks sulanud aga päris ära sulamiseks oli teda liiga suur hunnik.