Süda kohe rahulikum

Eile tegime add-d kella komeni. Helps ei osalenud, sest oli just koolist saabunud ja jäi Kaisukad magama pannes ka ise tuttu. Päris normaalne. Arvestades, et Vedru veab asja esimest korda, sai väge hästi hakkama. Lõpus kui pidev madin käis ja me muud ei saanud kui põgeneda ja ühest jamast teise sattuda läks päris põnevaks. Hommikul ei olnud ka ülestõusmine millegipärast kuigi raske. Helps käis toimetamas-asjatamas ja ma unustasin ise Kaisuga mässates vaadata. Kui me Kaisukaga aknast nägime, et Helps kitsepere õue laskis, ei suutnud meiegi vastu panna ja sibasime ka välja. Ilm on suht pehme. Ei saja aga taevas on pilvevines.

Õues tegi Sikk võimsaid hüppeid võidu Laikaga. Nii võimsaid, et oleks pea-aegu salto visanud. Kaisu nähes loomulikult kleepusid nad talle kohe külge, sest tips on ju tuntud "leivaisa" neile. Xena tegeles peaasjalikult Pusle, Viiu ja Nuki eemalepeletamisega talle lähedalt.

Vahepeal tulid ka mamma ja papa. Mammil on jälle paar pärga, nii et läheme nüüd kui Kaiss magama jääb, Helpsiga metsa kuuseoksi tooma. Mammilt saime ka sordi vet.arsti nime teada - Angerjärv, ma otsisin ta numbri netist välja ja Helps helistas. Arst oli lahke mees ja oli varsti platsis. Vaatas Xena üle ja uuris meie käest üht-teist. Selles mõttes oli ta igatahes asjalikum kui perearst meil, et seletas üksipulgi meile lahti mida ta arvas, mida teeb ja mida meie peame tegema. Üldiselt nagu selgus, on piimas verd üldjuhul ainult siis kui udar on trauma saanud. Mõtsin, et võimalus selleks oli küll, sest Xena trügis end mitu korda läbi väravapilu välja. Pilu oli ju imekitsas ja sealt võis ta saada küll viga. Peale neid ronimisi varsti oligi piim punane. Põletikku ta ei täheldanud aga igaks juhuks tegi ikka antibiootikumisüsti. Lisaks andsi ta meile purgi sisse mingist tuubist suure sutsaka poslamaslat (nime jõudsin juba ära unustada) mida peale lüpsi udarale määrida. Ütles, et asi paraneb ise 5-7 päevaga aga salv aitab väheke kaasa. Ära minnes ütles, et me talle mõne päeva pärast helistaks ja annaks teada kuidas asjad on. Raha ei võtnud, ütles, et nii pisikese asja pärast pole vaja.

Lüpsingi nüüd ära ja määrisin salvi peale. Tundub, et mõjub, sest sõrmed mis salviga kokku said, siiamaani õhetavad.

Helps tegi hommikusöögiks odratangu putru ja odrajahust pannkoooke. Nisujahu sai otsa siin vahepeal. Imelik, et seda nisujahu üldse nii ületähtsustatakse. Odrajahu on isesuguse mõnusa maitsega, sihuke tahedam, kohe tunned, et saad kõhtu midagi.

Siis kui arst tuli, panin Pusle kinni. Oi sellele ei meeldinud mu teguviis. Ta ju väga äkilise loomuga meil, nii kui talle tundub, et talle ülekohut tehakse, siis hambad irevile ja läheb murdmiseks. Olen taga siin ikka iga aasta paar lahingut maha pidanud. Nüüdki ei jäänud sellest palju puudu. Lõrises ja raevutses nagu metsaline kui pidi verandale jääma. Kui ma poleks varem mitu korda võitjana välja tulnud võitlustest temaga siis oleks päris hirmu peale ajanud. Põrguline on ju suur nagu vasikas ja näeb vägagi nende libahuntide moodi välja, kes õudukates soolikaid rebivad. Aga ta ise ka teadis vist kes on peremees ja kismaks ei läinud. Saan tast aru ka, vaba loomuga loom ja ega endalegi ei meeldi kui mind kinni pandaks. Ega ma muidu ei panegi, kui ainult külaliste nõudmisel ja siis kui väga häda käes on. Pealegi pole ju päris minu koer ka, tema eluajal olen ju aint nädalavahetustel siin põhiliselt käinud. Majaga tulnud pärandus :) Pärast kui välja sai, siis oli alandlik ja suur sõber nagu ikka.

Taustaks: CrüxShadows "Monsters [Exclusive]"