Voh, kuna ma olen Erienil juba kolmas mäng minemas sama tegelasega, siis panen siia ta lühikirjelduse ka pärast lõppu. Aga mis siis eile sündis.
Oli koosolek Tartus ja suht mõttetu üritus. Seltskondliku koha pealt muidugi lõbus ja kordaläinud aga töö suhtes kasutu käik minu jaoks. Teised said oma arenguvestlused vähemalt maha pidada aga minu tarbeks aega ei jagunud ja pean nüüd esmaspäe Tallinnasse vurama. Niipalju oli käigust kasu, et Ipp sai me arvutusmasina tööle ja tassisin selle käeotsas koju. Ei oleks arvanudki, et ta raip nii raske on. Esimesed 100 meetrit oli nagu udusulg aga siis läks iga sammuga üha raskemaks. Lisaks sadas lund ja ma tõmbasin masinale oma pusa selga. Nats jahe hakkas aga polnud hullu. Viga oli cd-kirjutajas, see oli masina aju vähehaaval segi pööranud. Peab selle garantiisse viima.
Nüüd on meil siis jälle korras arvuti. Nüüd on muidugi net päris jäljetult kadunud veel. Ausalt öeldes on kõrini juba neist it probleemidest. Kohalikud iseõppind spetsialistid ei saa sittagi aru kuigi torgivad seda ööd ja päevad, Ippi aga ei taha ka nii palju tüüdata. Vaatab, püüan midagi välja mõelda, et nagu öeldakse olukorda normaliseerida. Kutsub või mingid elioni vandid, maksab neile ränka raha ja mõelgu mingi töötav süsteem välja ja käigu siis ise seda parandamas kui midagi jälle nihu läheb. Muidu istu kuude ja nädalate kaupa ilma internetita, mille kuradi eest me siis maksame üldse.
Linnas on nüüd uus pisilarparite rakuke tekkinud. Kaido on nende aktivist ja ajab nüüd peale, et trenni hakatakse 2 korda nädalas tegema. Sordist ka Ando ja veel paar selli tunnevad selle vastu huvi. Mul endal kahtlusi ei ole, ainult kõhklused on kas ma oma toimetuste kõrvalt aega leian. Huvi oleks küll.
Nojah, pean hakkama nüüd valmistuma konstaablitega kohtumiseks, seepärast lõpetan. Panen siis siia, nagu lubatud oma tegelase tausta:
Ruikröh, sigainimeste hõimust, juhtkult.
<>- Ennustamine sujus, kuigi väga suurt raha ei teeninud. Mingil hetkel juhtus ootamatu lugu ja vereimejatest lurjused muutsid Ruikröhi ja suure osa temaga kaasas olnud karjast vampiirideks. Peale esimest lahingut kui kult oma uue käskija pilgu alt pääses, hoidus ta eraklikult koos sama saatust trotsiva kõrtsmikuga kõigist elus ja eluta olevustest eemale kuni toimus suur lahing ning vereimejad, sealhulgas ka Ruikröhi käskija hukkusid.
- Saanud taas oma põhikarjaga kokku, kelle hulgast veel ühel kaaslasel oli kaela peal samasugune kuri needus, otsiti kõikvõimalikke vahendeid enese õige oleku taastamiseks. Kuigi ümberringi oli maailm huku äärel, ei süüvinud sead eriti selle tagamaadesse, tegelesid väikest viisi ennustamisega( ja teenisid sellega päris kenasti kõlisevat) ning otsisid võimalust needusest vabanemiseks. Lõpuks said nad vajaliku tarkuse kätte. Seejärel peale katsetust ühe pisikese kääpsu kallal, lasid nad maagias kodus olevatel olevustel endid läbi allmaailma taas elusate olevuste kilda tuua.
Säärased sündmused nagu vampiiriks muutumine ja maagide-preestrite abiga jälle inimeseks tagasi saamine on jätnud Ruikröhi vaimsesse ellu sügava jälje. Kult sattus vampiirineedusest vabastamise käigus isiklikult allilma ja kohtus ka peajumalanna Danaga. Tolle jumalanna ennustamisega seotud emiselik jõud ja vägevus ning Kõiketeadva ürglätte nägemine avaldas poegimisest alates ennustamisega kokkupuutunud kuldile nii tohutut mõju, et ta ei suuda enam muust mõeldagi.<>
<>Et karjale ennustamise tarbeks vajalikku taustainformatsiooni hankida ning elu (ja Dana) üle järgi mõelda otsustas Ruikröh veidi maailmas ringi vaadata ning eraldus karjast. Metsas juhuslikult Vahvate Nugiseküttidega kokku sattudes liitus ta nende lõbusa seltskonnaga. Igal sobival võimalusel aga küsib ja uurib ta salamahti kõike, paneb kõik vajaliku oma suurte lontkõrvade taha ja edastab selle karja ennustajatele.
3 kommentaari:
hoogne algus, järsk lõpp...?
Tead, kolisin oma päevikuga taas koduarvuti varjulisse rüppe nagu seni. Neetud blogspot ikka tõrgub teinekord. Paar korda on mu pika-pika sissekande lihtsalt üleslükkamisel kustutanud. Puhkan temast nüüd mõnda aega närve
Postita kommentaar