No oota sa sokk, küll sa mul veel hüppad!

Sokuke on ikka tõbras küll. Õgib emakitse eest kõik ära, mitte heina vaid muu hea-parema seal, kaalika ja kartuli ja oad jne. Puksib oma suurte sarvedega ute kohe minema ja see on ju tiine ka lähebki kohe minema. Ja kui mina lähen vahele, et jääks söögikünast siis kummalegi pool ja mitte enam, siis ta ehmatab hullusti (sokk muidugi mõista) teeb kolm tiiru mööda aedikut ja lõpetab selle elegantse hüppega emasele selga, sest seal tundub kõige turvalisem. Muidu on küll julge tegelane, esimesena tuleb nina pikal, et mis närimist täna saab ja sügada laseb kenasti. Aga jah, närvihaige tõbras. Täna õhtust saab igatahes tal uus kord olema - selleks ajaks kui oad või muu värske kraami ette annan, kaob väljaspoole aeda ja küna läheb niiviisi värava alt läbi, et kummalegi jääb pool.

Ootan kohe seoojemaid ilmu, et saaks soku eraldi elama saata lauta. Praegu veel ei saa, külmub teine veel üksi selles suures ja kõrges kohas kringliks.