Igavus, kõledus ja kuumus.

Üleeile öösel ehitasin Kaisule liumäge. Sai umbes meeter kõrge ja 3 meetrit pikk liurada. Pimedas oli keeruline seda teha, sest ei näinud hästi mis ja kus aga päevavalges pole ju mahti. Nüüd oli vaba aega käes, sest naispere läksid mu Tartu visiidi ajaks Põltsu üksindusepakku, et külastada vanaemu ja -isu. Aga sellest hiljem lähemalt. Alustan tänasest.

Kõigest -20 näitas täna termomõõtur aga ikkagi oli jube külm. Kui Puslele juua panin, sooja vett loomulikult, muidu külmuks see mõne minutiga, siis said käed märjaks, sest Nuki kargas jalus nagu põrguline ja mõtlesin, et nüüd kukuvad sõrmed vist otsast. Tundsin kohe, kuidas jääkoorik ümber naha formeerus. Tagatipuks külmusin niiskeid sõrmi pidi plekist postkasti külge kinni, kui sealt maamaksu kohta käivat teatist üritasin kätte saada. Aga kätte sain :)

Eila sai Tartus, Ordu töökambris käidud. Helbe küsis pärast, et kas lõbutsesid ikka mehe moodi, ning kui ma vastamiseks järele mõtlesin, siis pidin tunnistama, et päris igav oli. Aga kasulik, läheks teinegi kord. Igav seetõttu, et tuttavat rahvast eriti nagu polnud, Trägun ainult ja Nõiatar, kuigi tedagi tunnen peamiselt vaid tema luuletuste ja Träguniga seotuse kaudu. Aga tundus tore inimene olevat. Krafinna tõbitses kodusaarel ja ei saanudki näha, kas rannarahvale tõepoolest lõpused ja kalasaba külge kasvavad nagu Lovecraft väidab.

Kasulik aga oli küll, valmistasin kaks käeketti, sõrmuse ja sõle aga mis peamine, omendasin teadmisi kuidas teha. Aga hunnik teadmisi, ma vaatasin jäi veel sinna maha hunnikusse, mida ma ei jaksanud nii kiirelt omendada, nii et veelgi võiks minna. Aga kõle on seal, kasarm, mis tast tahta muidugi, ent siiski. Hea, et ma seal ööbima ei pidanud. Olen vist juba selles eas (omaenda easkaala peal muidugi), kus tahaks juba et oleks mõnus olla. Selline kõledus ei tundu enam seikluslikuna, küll juba seigeldud sedaviisi, tahaks juba inimese kombel elada.

Kaiss ja Helbe läksid selleks ajaks Põltsamaale kuni ma Tartus kondan. Aga vaat. Kaiss jäi seal jalamaid haigeks, kogu aeg palavikus ja tagatipuks veel Helps ka. Kiirabi käis ja puha. Pärast taas kodus, arvas Helps, et see võis olla sealne kliima. Korteris valitsevat tõsine leitsak, elektriküte ja õhk on nagu ära põletatud. Tal oli igatahes kogu aeg õhupuudus ja palav, hoolimata sellest, et magasid Kaisuga põrandal. Tema sõnu kinnitas ka see, et ülihaige Kaisu sai paugupealt terveks kui koju tagasi jõudis. palavik kadus poole tunniga, kusjuures vastu ööd. tavaliselt just öösel alles palavik võimutsema hakkabki. Helbe arvates ei ole enam kahtlustki miks tema vanematel on mõlemil viimasel ajal astmad ja muud kopsuhädad tekkinud. Pean temaga nõustuma. Ka mul on alati kui seal olen kurk kuiv ja ma ei jaksa kuumaradikat niipalju välja lülitada kui nemad kuumust järjest juurde keeravad. Üldiselt, tõstatame nende tervise huvides üles korterikliima tervislikkuse teema.